Me peaks olema mures õhu pärast, mida me hingame. Ei, me peaks olema hirmul õhu ees, mida me hingame! Tänapäeva maailmas on eluohtlikuks probleemiks muutunud mitte õhk, mida me hingame linnatänavatel, vaid õhk meie kodudes ja kontorites – kohtades, kus me peaks tundma end ohutuses ja kindlalt.

Kui vaadata fakte, sh teadlaste ja ekspertide poolt hiljuti sooritatud uuringuid, siis saab selgemast selgeks, et meil pole enam ohutu elada ja töötada ei tänavatel ega ka kodus! Mida me võime sellises olukorras teha? Me ei saa teisele plneedile hüpata. Me elame Maal ja meie õnnetuseks on Maa muutumas üha ebasõbralikumaks elule. Meil tuleb midagi teha – Maa jaoks ja meie perekondade jaoks.

Meie firmas Zepter oleme arvamusel, et enamik inimesi ei tea tõsiasju õhu saastatusest ja sellega kaasnevatest terviseprobleemidest. Selles dokumendis esitame teile lühidalt mõned neist probleemidest. Tõde võib osutuda karmiks, kuid jätkake lugemist. Selleks, et kaitsta end ja oma perekondi, on tähtis tunda vaenlast.

Halvimaks probleemiks selle ohu juures on see, et me isegi ei tea, et see on olemas ja toimub! Kerge on mõelda “Seda minuga ei juhtu!” Kuiv köha talvel, vesitsevad silmad ja kongestioon (veretung) võivad leida selgituse muul viisil. Nimetatud haigusnähud seletuvad ka nohu, gripi ja muude haigustega, kuna sümptomid langevad tihti kokku; kuid kui me lõpuks avastame, et hingame toksilist õhku, on liiga hilja. Kahju on juba tehtud ja meie kehad on nõrgestatud ja haiged.